Laupäev, 18. november 2017  

Haapsalu traagilisest sündmusest möödus just aasta

Kas telefonilaadija võtsid pistikust?
 
Haapsalu traagilisest sündmusest möödus just aasta. See tuletas taas meelde, kui ohtlik tuli võib olla.
Minu neljane tütar nägi uudistes protestiaktsioonidest leekivat Kreekat ja ütles: „On ju nii, et tikkude ja tulega ei tohi mängida!?“ Jah, muidugi on tal õigus. Tuhandeid aastaid tagasi kodustasid inimesed tule selleks, et sooja saada ja süüa teha ning panid looduse stiihia nutikalt enda heaks tööle. Aga inimesed on läbi aegade kokku puutunud ka tule hävitava loomuga, mis avaldub igapäevaelus pahatihti tule hooletul või valesti kasutamisel.
Kuigi me kõik teame juba päris väikesest peale, et tulega mängimine on ohtlik, põhjustab suure osa tuleõnnetustest maast-madalast õpitud lihtsate reeglite eiramine. Kui hästi me ikkagi tegelikult oma igapäevases elus elementaarsetest ennetusabinõudest teadlikud oleme ja tuleohutuseeskirju täidame, et punane kukk meie kodu katuseharjale tiibu lehvitama ei pääseks?

Päästeameti masendav statistika
Päästeameti statistika järgi hukkus 2011. aastal Eestis tulekahjude tagajärjel 73 inimest. Selle numbri sees on ka Haapsalu lastekodus traagiliselt hukkunud 8 last ja 2 täiskasvanud hoolealust.
Nähes telerist või lugedes ajalehest järjekordset uudist kohutavast tuleõnnetusest, mõtleb enamik meist, et temaga ei saa nii juhtuda, sest tema kodus on kõik kontrolli all. Me kõik teame vanasõna, et õnnetus ei hüüa tulles, aga selle tõeline tähendus võib pärale jõuda paraku alles siis, kui on hilja. Eestis enamlevinud tulekahjude põhjusi teades saab suurt osa tuleõnnetustest vältida, kui kasutada kõigile kättesaadavaid tuleohutusvahendeid ja järgida lihtsaid ohutuseeskirju.

Suitsuanduri puudumine

Eestis mullu tuleõnnetuses hukkunud inimestest kaotas 50 elu hoones, kus ei olnud paigaldatud tulekahju signalisatsiooniandurit. Aga ka kõige moodsamatest turvalahendustest ei pruugi kasu olla, sest need on vaid pool teed tuleohutuse tagamiseks. Olen kuulnud inimeste selgitusi, et neil on ju suitsuandur muidu täiesti olemas, aga just eelmisel päeval sai selle patarei tühjaks … Kuid suitsuandurist pole mitte mingit kasu, kui see patareita kapi peal seisab! Igas Eestimaa kodus peaks aeg-ajalt üle vaatama vajalikud seadmed ja värskendama teadmisi, et ennetada ootamatusi ja traagilisi sündmusi.

Järelevalveta tuli

Peaaegu 38% hukkunutest kaotas eelmisel aastal elu lahtise tule kasutamise tagajärjel.Päästeameti analüüsis on kirjas, et enimlevinud lahtise tule allikas on järelevalveta jäetud küünal. Iga lapski teab, et põlevat küünalt ei tohi kunagi valveta jätta! Aga kas me saame kätt südamele pannes öelda, et pole ise iial põleva küünla juurest „mõneks hetkeks“ kõrvalruumi või teisele korrusele läinud?

Elutoast alguse saanud põleng

Elutuba on põlengu tekkekohaks 39% tulekahjudel.Tundub loogiline, et tulekahjud saavad alguse pigem köögist, kus pann suurel kuumusel pliidil säriseb. Kuid statistika näitab, et kõige enam tuleõnnetusi saab alguse hoopis elutoast – sellistes õnnetustes hukkus möödunud aastal koguni 28 inimest. Elutoas veedetakse sageli pere ja sõprade seltsis meeleolukalt aega, mekkides veini ja tehes olemise küünaldega hubasemaks. Ent mõnusas seltskonnas võib tähelepanu kergesti hajuda ja tore pidu võib lõppeda ootamatult valusate tagajärgedega.

Alkohol ja voodis suitsetamine

Paljud hukkunutest on tulekahju puhkemise hetkel oletatavalt olnud alkoholijoobes ja tulekahju tekkepõhjuseks hooletu suitsetamine.Üks levinumaid tulekahjus hukkumise põhjuseid on teatavasti see, kui alkoholi tarvitanuna diivanil või voodis suitsetatakse. Võib ju mõelda, et kui mina ise ei suitseta ja kodus on suitsetamine välistatud, siis ei saa seda juhtuda! Aga võib-olla on kõrval korteris naaber, kes koos sõpradega otsustab kangemat kraami pruukides suitsetada tugitoolis ja nii võibki olukord kontrolli alt väljuda…

Hooletu või mõtlematu käitumine

84% inimestest hukkus tulekahjus, mille põhjuseks oli hooletus. Jõulukuuse süttimiseks on vaja vaid ühte tikku – kuusk aga põleb maha vaid viie minutiga. Ka prügikasti süttimine pole vaid filmis nähtud võimalus tule vallapääsuks. Paraku on vägagi levinud mõtlematu tegu, kus ahjusuu ette pannakse iluloojaks kaltsuvaip või visatakse vanade ajalehtede hunnik, et järgmisel korral oleks tulehakatis käepärast. Nii luuakse ahjusuust pudenenud sädemele ideaalsed tingimused tulekurja tuppatulekuks. Õnnetuse tagajärg ei olene hooletuse suurusest, ka väike mõtlematu liigutus võib lõppeda mõõtmatult suure kahjuga.

Elektri- ja kütteseadmete kasutus

Ka hooletus või rike elektri- või kütteseadme kasutamisel on õnnetuste põhjustajaks.Arvatakse, et korras elektriseade ei saa ju tulekahju lähtepesaks olla. Kuid aastas on mitmeid väljakutseid, kus tulekahju on alguse saanud seinas olevast fööni juhtmest ning kümmekond tulekahju, kus lühis on tekkinud elektrivõrgus olevast pesumasinast või kus kurja juureks osutub elektripistikusse jäetud telefonilaadija.

Õppus hõlmas nii teooriat kui ka praktikat

Oluline on tõsta eelkõige meie endi ja laste teadlikkust, et ohuolukordade tekkimist vältida. Asenduskodudes elavad enamjaolt lapsed sellistest peredest, kus on puudunud lapsevanema positiivne eeskuju. Seepärast algatas SEB Heategevusfond tuleohutuse projekti, mis sai teoks koostöös siseministeeriumi ja päästeametiga. Jaanuaris ja veebruaris toimus päästeameti ringsõit-õppus kõigisse laste asendus- ja turvakodudesse üle Eesti, mille raames jagasid spetsialistid 1200 lapsele tuleohutuse teadmisi ja oskusi. Õppusel räägiti ja arutati, kuidas tulekahju alguse saab ja areneb ning mida teha, kui punane kukk on lahti pääsenud. Põnevates näidistundides õpiti hindama leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda, seda, kuidas aidata ohtu sattunud inimest nii, et oleks tagatud enda ohutus jpm.

Turvatunne ja ohutus algab meist enesest
Kuigi asjakohased ministeeriumid ja ametid tegelevad pidevalt tuleohutusega seonduvate küsimustega ja korraldavad koolitusi, tuleb igal inimesel teha kõik endast sõltuv, et tulekahjude valusat statistikat ohjeldada, nii et tulekahju üldse süttida ei saakski. Vastutustundlik käitumine, lapsevanemate ja kasvatajate eeskuju ning ohutuseeskirjade järgmine ja õpetamine oma lastele ja hoolealustele on see, mis toimib tõhusa ennetustööna.
Juba iidsel ajal teati, et tuli on hea sulane, aga paha peremees. Päästjatele, kodu kaotanud peredele ning meedia kaudu enamikule eestimaalastele on puust ja punaselt selgeks tehtud, kui kibe tõde peitub vanasõnas „Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi“.Igaühel meist kodanikuna on vastutus iseenda ja oma lähedaste turvalisuse eest. Ehk ei peaks me selleaastase heateo tegemiseks ootama harrast jõulumeeleolu ja heategusid eeldava aastalõpu lähenemist. Lisage näiteks täna õhtul poes käies toidukorvi ka üks suitsuandur ja kinkige see lähinaabrusest perekonnale, kes seda vajada võib. Nii mõnegi pere ja seal elavate laste elu saab sedasi turvalisemale alusele ja punane kukk jääb vaid kõnekujundiks või koolitunnis paberile maalitud hoiatavaks sümboliks.
Turvalisi ja kauakestvaid seinu soovides,

Triin Lumi,
tegevjuht
MTÜ SEB Heategevusfond
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Tel: +372 51 67 369
E-post: triin.lumi@heategevusfond.ee
www.heategevusfond.ee
www.facebook.com/heategevusfond

Добавить комментарий

Вы должны быть зарегистрированы , чтобы оставлять комментарии.

Объявления

 

 

РЫБАЛКА
НА ЧУДСКОМ
ОЗЕРЕ
(Эстония)

Рыбалка как лучший
вид отдыха для всей семьи,
в любое время года:
лодки, баня, коптильня, гриль,
удобный ночлег.

Заявки принимаем по
электронной почте
peipus@rambler.ru
или по телефону

(+372) 5347 2127