Kiri toimetusele: “Aidake mul leida heategija ja anda võimalus Feliksile tänada oma elu päästmise eest!

Tere hea Peipsiranniku ajalehe toimetus! Minu nimi on Mart ja selle kirjaga ei pöördu ma teie toimetuse poole tööasjus. Kirjutan teile hoopis ühel minu jaoks väga olulisel teemal. Lühidalt öeldes püüan ma aidata üht oma lapsepõlve tuttavat, Feliks Kindsigot, leida kedagi, kes 10 aastat tagasi päästis Peipsil tema elu, kuid keda tema ei saanud kunagi isiklikult tänada.
Et mõista, miks ma seda teen, pean pisut ka Feliksi tausta avama. Tuttavaks saime me üle 20 aasta tagasi, kui mina olin ca 10-aastane ja tema töötas Kirovi nimelises kolhoosis, mis asus Võrumaal, Kääpal. See oli aeg, mis meie mälestustes jääb igaveseks meelde kui ajaks, kus päike paistis iga päev, suvi oli lõputu ja heinateo ajal sügeles selg hullult heinapebretest. Feliks oli sel ajal veoautojuht ja meie, küla poisikesed jõlkusime nii viljakuivatite, heinaküünide ja kaalukoja juures, et saada kaasa sõita kasvõi natukene mõne autoga, põllul kombainiga või silokuivatis lintraktoriga. Oli autojuhte, kes võtsid meid, küla poisikesi hea meelega päevaks sõitma kaasa ja oli juhte, kes kurjustasid meiega ja käskisid koju minna. Feliks kuulus esimeste hulka ja oli seega ka meie lemmik. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi näinud Feliksit kurvana või kurjana, ta oli alati naeratav ja sõbralik. Me ei teadnud, kas ta oli tubli töömees või mitte ja see meid tollal ka ei huvitanud. Meid huvitas ainult see, et me saaksime temaga kaasa sõita.
Kuid üks hetk said pikad suved läbi ja meie kasvasime suureks. Aastad läksid mööda ja unustasin nii heinateo, küüni juures jõlkumise kui ka Feliksi.
Sellel suvel sattusin üle pika aja taas Võrru ja läksin sõpradega võrkpallivõistluseid vaatama. Seisin sõbraga väljaku ääres kui nägin üht kõhetut kuju liikumas meie poole. Kui ta lähemale astus, vaatasin talle otsa ja nägu tundus tuttav. Ta läks meist mööda ja jäi pisut eemale seisma. Küsisin sõbralt kohe, et kas see oli Feliks. Ta vastas jaatavalt. Astusin tema juurde ja tutvustasin end. Ütlesin, kelle poig ma olen ja kuidas ma teda tunnen. Feliks tundis mu ära, vähemalt teadis, kelle poig ma olen. Jäime jutustama temaga ja kui olin küsinud, et kuidas tal läinud on, rääkis Feliks mulle loo, mis mõjus mulle sügavalt.
Nimelt oli Feliks läinud ca 10 aastat tagasi (ilmselt 2003 või 2004, täpselt ta ei teadnud) omakülamehest sõbraga Peipsile kalale. Oli kevadine aeg, märts või aprill. Mehed võtsid napsu ja püüdsid kala. Ühel hetkel tundis Feliks, et ei tunne end enam hästi ja kukkus kokku. Kahjuks ma ei tea, kas ta oli saanud infarkti või insuldi aga juhtunust ei mäleta Feliks midagi. Sõber oli kiirustanud koheselt kaldale abi otsima ning leidnud ühe mehe mootorsaaniga. See mees kiirustas Feliksini ning kutsus ka kiirabi. Ta viis Feliksi kaldale ja andis ka esmaabi ning ootas kiirabi saabumise ära. Seejärel lahkus ta. Feliks viidi haiglasse ja järgmine asi, mida ta peale kalalkäiku mäletab, on haigla hallid seinad.
Pärast õnnetust on Feliks töövõimetu, kuid tänulik, et üldse elus on. Ei Feliks ega sõber tea, kes oli see inimene, kes oli appi tulnud ning elu päästnud. Ka ei taibanud ta kohe selle inimese nime või kontakti küsida kiirabist ning hiljem läks see meelest. Kuid nüüdseks juba 10 aastat on Feliks sellele tihti mõelnud ning ainuke asi, mida ta teha tahab, on üles leida see mees, kes talle tol päeval appi tuli ning ta järvelt kaldale ära tõi ning ta elu päästis. Feliks tahab suruda selle mehe kätt ja tänada oma elu päästmise eest. Kui keegi tunneb nüüd end ära selles loos või teab kedagi, kes on rääkinud, et tema oli just see mees, kes 10 aastat tagasi tõi järvelt ära Feliksi, palun andke endast teada toimetuse kontaktidel ning viime teid Feliksiga kokku.

PS. Mulle läks tema lugu hinge ja lubasin teha kõik, mis minu võimuses, et leida üles see hea südamega inimene. Tegin Feliksist pildi ja andsin talle lubaduse, et tegelen asjaga. Nüüd pöördungi teie poole selle kirja ja looga ning Feliksi pildiga. Aidake mul leida see heategija ja anda võimalus Feliksile tänada oma elu päästmise eest!

PPS. Loos võib arusaadavatel põhjustel esineda ebatäpsusi aga üldjoontes on lugu õige.

Mart Siilivask

peipsiajaleht@gmail.com

 

 

Добавить комментарий

Вы должны быть зарегистрированы , чтобы оставлять комментарии.

Иванна. Гадание

Решаю проблемы семьи, брака

привороты, остуда.

Улучшаю рост материального

благосостояния.

Избавляю от алкогольной

зависимости.

Снимаю порчу.

Ставлю защиту.

Тел. 55 95 14 59

 

Объявления

 

 

РЫБАЛКА
НА ЧУДСКОМ
ОЗЕРЕ
(Эстония)

Рыбалка как лучший
вид отдыха для всей семьи,
в любое время года:
лодки, баня, коптильня, гриль,
удобный ночлег.

Заявки принимаем по
электронной почте
peipus@rambler.ru
или по телефону

(+372) 5347 2127